Korduma kippuvad küsimused
Kas ma pean sõlmima lepingu töötervishoiu teenuse osutajaga, kui mul on ainult üks töötaja?
Jah, alati. TTOS § 12 kohustab kõiki tööandjaid korraldama töötervishoiuteenuste osutamist, sõltumata töötajate arvust. Praktikas toimub see töötervishoiu teenuse osutajaga lepingu sõlmimise kaudu. Isegi ühe töötajaga ettevõte peab töötervishoiu teenuse korraldama.
See on üks levinuim väärarusaam - paljud väikeettevõtted arvavad, et töötervishoiu teenus pole vajalik, kuid seadus on selge. Kohustuse täitmata jätmine on trahvitav kuni €32 000 (TTOS § 28).
Mis vahe on töökeskkonnavolinikul ja töökeskkonnanõukogul?
Töökeskkonnavolinik on töötajate esindaja, kelle valivad töötajad ise. Kohustuslik 10+ töötajaga ettevõtetes (TTOS § 17).
Töökeskkonnanõukogu on ühiskomisjon, kuhu kuuluvad nii tööandja kui töötajate esindajad. Kohustuslik 50+ töötajaga ettevõtetes. Nõukogu koguneb vähemalt kord kvartalis.
Kas treeningutoetus asendab töötervishoiu lepingut?
Ei, mitte kunagi. Need on täiesti erinevad asjad.
• Treeningutoetus - vabatahtlik töötajasoodustus, tulumaksuvaba kuni €100 kuus. Töötaja saab ise valida, kuhu seda kasutada.
• Töötervishoiu leping - seaduslik kohustus (TTOS § 13), mida treeningutoetus ei asenda. Isegi kui kõik töötajad käivad spordiklubis, peab tööandjal olema töötervishoiuleping.
Kas kaugtöötajad (kodukontori töötajad) vajavad töötervishoiu teenust?
Jah. Kaugtöö ei vabasta tööandjat töötervishoiu kohustustest (TTOS § 13). Kui kodukontori töötaja kasutab arvutit 5+ tundi päevas, kehtib kuvariga töö tervisekontrolli nõue iga 3 aasta tagant.
Lisaks peab riskianalüüs katma ka kodukontori töötingimusi - istuv töö, monitori kõrgus, valgustus, istumisaeg.
Mis on ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüs?
Alates 1. jaanuarist 2023 on tööandjal kohustus korraldada vähemalt kord kolme aasta jooksul ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüs. Selle viib läbi töötervishoiuarst, kes annab ülevaate ettevõtte töötervishoiu seisust ja esitab ettepanekud selle parandamiseks.
Analüüs põhineb tervisekontrollide tulemustel, riskianalüüsil ja töökeskkonna üldhinnangul ning aitab tööandjal planeerida ennetavaid tegevusi. (Allikas: TTOS, tooelu.ee)
Kust leian litsentseeritud töötervishoiuteenuse pakkuja?
Kõik kehtiva tegevusloaga töötervishoiuteenuse osutajad leiate Terviseameti registrist aadressil medre.tehik.ee. Valige lahtrist „Teenused" valik „Töötervishoiuteenused" - seejärel kuvatakse kõik hetkel kehtiva loaga pakkujad.
Enne lepingu sõlmimist veenduge alati, et teenuse osutajal on kehtiv tegevusluba. (Allikas: tooelu.ee)
Kas ma pean tegema tervisekontrolli kõigile töötajatele?
Mitte kõigile, kuid paljudele. Tervisekontroll on kohustuslik töötajatele, kes puutuvad tööl kokku tervistkahjustavate teguritega: müra, vibratsioon, keemilised ained, bioloogilised ained, kõrge füüsiline koormus, kuvariga töö jms (TTOS § 13¹).
Alati on kohustuslik: alla 18-aastased töötajad, rasedad, töötajad transpordi, toitlustuse ja tervishoiu valdkonnas.
Puhtalt kontoris töötavatele inimestele, kes ei puutu kokku füüsiliste riskidega, on kontroll vajalik vaid kuvariga töö puhul (5+ tundi päevas) iga 3 aasta tagant.
Millal peab olema esmane tervisekontroll?
Tööandja korraldab esmase tervisekontrolli nelja kuu jooksul tööle asumisest (TTOS § 13¹ lg 2). Erand: öötöötajad, alaealised ja kõrgendatud ohuga töökeskkonnas töötajad (sh ehitus, transport, tervishoid) peavad läbima tervisekontrolli enne esimest tööpäeva.
Kui tihti peab perioodilist tervisekontrolli tegema?
Sageduse määrab töötervishoiuarst riskianalüüsi põhjal. Üldised juhised sõltuvalt riskitasemest:
• Kõrge riskiga valdkonnad (keemia, kaevandus, tervishoid, toitlustus): iga 1 aasta tagant
• Keskmise riskiga (tootmine, transport, teenindus): iga 2 aasta tagant
• Madala riskiga (kontor, kuvariga töö): iga 3 aasta tagant
Ehitus: Seaduslik miinimum on iga 3 aasta tagant (TTOS § 13¹), kuid kõrge riskiga ehitustöödel (müra, vibratsioon, tolm, kõrgus) määrab töötervishoiuarst sagedamini - tavaliselt iga 1–2 aasta tagant.
Kes katab tervisekontrolli kulud - tööandja või töötaja?
Tööandja katab kõik tervisekontrolli kulud (TTOS § 13). Töötaja ei tohi tervisekontrolli eest tasuda ega seda ise korraldada - see on tööandja kohustus ja kulu.
Samuti peab tööandja tasuma töötajale tervisekontrolli ajal toimumata jäänud töötasu - kontroll toimub tööajal.
Mida teha, kui töötaja keeldub tervisekontrollist?
Kui tervisekontroll on kohustuslik ja töötaja keeldub, ei tohi tööandja lubada töötajal tööle asuda sellel ametikohal. See kehtib eriti kõrge riskiga ametikohtadel (ehitus, transport, tervishoid).
Tööandja peaks dokumenteerima keeldumise ja hoiatama töötajat kirjalikult tagajärgedest.
Kas töötajal on õigus näha oma tervisekontrolli tulemusi?
Jah. Töötajal on täielik õigus oma tervisekontrolli tulemustele ja tervisekaardile. Tööandja saab näha ainult seda, kas töötaja on töövõimeline, osaliselt töövõimeline või töövõimetu - mitte konkreetseid diagnoose.
Töötervishoiuarst jagab tulemused: töötajaga otse (diagnoosid, soovitused) ja tööandjale (töötervislik hinnang, soovitused töökorralduse muutmiseks).
Kui kiiresti peab uuele töötajale tervisekontrolli korraldama?
Tööandja peab korraldama uue töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest. Kui töötaja on viimase kuue kuu jooksul läbinud sama liiki tervisekontrolli teise tööandja juures, võib järgmise kontrolli korraldada eelmises tervislikus otsuses märgitud ajal - uut kontrolli ei pea kohe tellima. (Allikas: TTOS, tooelu.ee)
Milliste ohutegurite puhul on tervisekontroll kohustuslik?
Tervisekontroll on kohustuslik, kui töötaja puutub tööl kokku järgmiste ohuteguritega (TTOS § 13¹, tooelu.ee):
• Füüsikalised tegurid: müra, vibratsioon, elektromagnetväljad, ioniseeriv kiirgus
• Keemilised ja bioloogilised tegurid: ohtlikud kemikaalid, bioloogilised ohutegurid
• Ergonoomilised tegurid: raskuste käsitsi teisaldamine, korduvaid liigutusi sisaldav töö, töö sundasendis
• Kuvariga töö: arvuti kasutamine 5+ tundi päevas
• Öötöö: kõik öötöötajad, sõltumata valdkonnast
(Allikas: TTOS § 13¹, tooelu.ee)
Kes maksab tervisekontrolli eest?
Tööandja kannab kõik tervisekontrolliga seotud kulud - töötajalt ei tohi selle eest midagi nõuda. Tervisekontroll toimub tööajal ning töötajale makstakse sellel ajal keskmist tööpäevatasu. (Allikas: TTOS, tooelu.ee)
Kas töötervishoiuarsti otsus on tööandjale kohustuslik?
Jah. Tööandja on kohustatud järgima töötervishoiuarsti otsust. Näiteks kui arst otsustab, et töötaja ei sobi töötama mürarikkas keskkonnas, peab tööandja selle lahendama - kas muutma töötingimusi või pakkuma sobivat alternatiivset tööd.
Arsti ettepanekud (mitte otsused) on pisut paindlikumad - tööandjal on teatud kaalutlusruum ja ebaproportsionaalselt suuri kulutusi ei nõuta. Kuid otsused on siduvad. (Allikas: tooelu.ee)
Mis on riskianalüüs ja miks see kohustuslik on?
Riskianalüüs on kohustuslik kirjalik hindamine, kus vaadatakse üle kõik töökohad ja tööülesanded ning tuvastatakse tervise- ja ohutusriskid (TTOS § 13).
Riskianalüüs vastab küsimustele: Mis võib meie töötajate tervist kahjustada? Kui tõenäoline see on? Mida teeme kahjude ennetamiseks?
See on ka tervisekontrolli ajakava aluseks - ilma riskianalüüsita ei tea te, keda ja millal saata.
Kuidas riskianalüüsi teha? Kas see on keeruline?
Riskianalüüs ei pea olema mahukas akadeemiline töö. Väikeettevõtte jaoks piisab selgest kirjalikust dokumendist, mis katab:
1. Ohutegurite tuvastamine: Käige töökohad läbi ja mõelge, mis võib töötajale halba teha
2. Riski hindamine: Kui tõsine on oht ja kui tõenäoline on õnnetus?
3. Ennetusmeetmed: Mida teete riskide vähendamiseks?
4. Vastutajad ja tähtajad: Kes mida teeb ja millal?
Tööinspektsioon pakub näidisdokumenti aadressil ti.ee.
Kui tihti peab riskianalüüsi uuendama?
Riskianalüüs tuleb uuendada, kui:
• Toimub oluline muutus töökohal (uus seade, uus kemikaal, uued tööülesanded)
• Uus töötaja asub ametikohale, kus on uued riskitegurid
• Toimub tööõnnetus - analüüsige, miks see juhtus
• Keegi teatab terviseprobleemist, mis võib olla töökeskkonnaga seotud
• Vähemalt iga 3 aasta tagant, sõltumata muutustest
Kas riskianalüüs tuleb tööinspektsioonile esitada?
Ei, riskianalüüsi ei pea automaatselt esitama. Kuid see peab olema töökohal olemas ja Tööinspektsioonile näitamiseks valmis. Järelevalve käigus on see üks esimesi dokumente, mida kontrollitakse.
Riskianalüüs tuleb säilitada vähemalt 55 aastat, kui see sisaldab andmeid töötajate kokkupuute kohta kantserogeenide või mutageenidega; muidu vähemalt seni, kuni olukord on muutunud.
Mis on tööõnnetus? Kõik vigastused ei ole tööõnnetused?
Tööõnnetus on äkki toimunud sündmus töökohal või tööülesannete täitmisel, mille tagajärjeks on töötaja tervisekahjustus või surm (TTOS § 23).
Tööõnnetus on näiteks: kukkumine laos, põletus köögis, autoõnnetus töölähetusel, käe vigastus masinal.
Ei ole tööõnnetus: Haigus, mis tekib aja jooksul (see võib olla kutsehaigus); väljaspool tööaega toimunud sündmused; töötaja enda süüline käitumine, mis rikub selgelt tööohutusnõudeid.
Mida pean tegema kohe pärast tööõnnetust? (24 tunni reegel)
Esimesed sammud tööõnnetuse korral:
1. Kohe: Andke esmaabi. Vajadusel kutsuge kiirabi (112).
2. Säilitage sündmuskoht: Ärge muutke midagi, kuni olukord on dokumenteeritud (fotod!).
3. 24 tunni jooksul: Teatage Tööinspektsioonile, kui tegemist on tõsise tööõnnetusega (töötaja vajab haiglaravi, sai kehavigastuse).
4. Registreerige: Lisage kanne tööõnnetuste registrisse.
5. Uurige: Selgitage välja põhjused, et vältida kordumist.
Tõsise tööõnnetuse teatamine: Tööinspektsiooni veebileht ti.ee e-teenuse kaudu.
Mis vahe on tööõnnetusel ja kutsehaigusel?
Tööõnnetus on äkki toimunud sündmus (kukkumine, põletus, lõikehaav).
Kutsehaigus on haigus, mis tekib pikaajalise kokkupuute tagajärjel tervistkahjustava teguriga (kurtus mürast, astma kemikaalidest, seljavalu tõstmisest).
Kutsehaiguse kahtluse korral suunab töötervishoiuarst töötaja kutsehaiguste kliinikusse uuringule. Tööandja peab uurimisega kaasa lüüma ja andma infot töötaja kokkupuute kohta kahjulike teguritega.
Kas töötajal on õigus saada hüvitist tööõnnetuse korral?
Jah. Tööõnnetuse korral on töötajal õigus saada:
• Ajutise töövõimetuse hüvitis (haigushüvitis) - Haigekassalt alates 4. päevast, tööandja katab 1.–3. päeva
• Kahju hüvitamine tööandjalt - kui õnnetus toimus tööandja hooletuse tõttu
• Töövõimetoetus - kui töövõime püsivalt väheneb
Tööandjal on mõistlik sõlmida tööõnnetuste kindlustusleping - see kaitseb nii töötajaid kui tööandjat.
Mis peab töötervishoiu teenuse lepingus olema kirjas?
Hea töötervishoiu teenuseleping peaks sisaldama:
• Tervisekontrolli korraldamine - kes, millal, mis sagedusega
• Riskianalüüs - abi analüüsi tegemisel või koostamine täies mahus
• Töötervishoiuarsti konsultatsioon - töötajate ja tööandja nõustamine
• Dokumentatsioon - tervisekontrolli tulemuste hoidmine
• Reageerimiskord - mida teeb teenuse osutaja tööõnnetuse korral
• Hind ja arvelduskord
Millised dokumendid peab tööandja säilitama ja kui kaua?
Kohustuslikud dokumendid ja säilitustähtajad (TTOS ning arhiiviseaduse alusel):
• Riskianalüüs: Kuni olukord muutub + 5 aastat (kantserogeenidega kokkupuutel 55 aastat)
• Tervisekontrolli andmed: 30 aastat pärast töösuhte lõppu (bioloogiliste riskide puhul 40 aastat)
• Tööõnnetuste register: 55 aastat
• Töötajate teavitamise aktid: Vähemalt 5 aastat
• Töötervishoiu teenuse leping: Kogu lepinguperioodi vältel
Tervisekontrolli andmed on isikuandmed ja nende kaitseks kehtib GDPR.
Kui kaua peab töötervishoiu andmeid säilitama?
Säilitustähtajad on jagatud kaheks:
• Töötervishoiuteenuse osutaja (arst, kliinik) säilitab tervisekontrolli andmeid 30 aastat.
• Tööandja säilitab töötervishoiuteenuse korraldamise dokumentatsiooni (lepingud, ajakavad, tervisekontrolli läbimise kinnitused) 10 aastat.
(Allikas: TTOS, tooelu.ee)
Kui suured on trahvid töötervishoiu rikkumiste eest?
Töötervishoiu nõuete rikkumise eest on karistuseks väärteomenetlus (TTOS § 28):
• Juriidilisele isikule (OÜ, AS): kuni €32 000
• Füüsilisele isikule (FIE, töötaja): kuni €3 200
Praktikas ei trahvita sageli kohe maksimummääraga. Tavaliselt algab see ettekirjutusega, seejärel tähtaeg rikkumise kõrvaldamiseks. Korduval rikkumisel - trahv.
Kuid 2026. aasta Tööinspektsiooni suurkampaania kontekstis on nad teatanud rangemast lähenemisest - eriti ettevõtetele, kus on mitu samaaegset rikkumist.
Mida Tööinspektsioon järelevalve käigus kontrollib?
Tööinspektsioon kontrollib tavaliselt järgmist:
1. Töötervishoiu teenuseleping - kehtiv leping olemas?
2. Riskianalüüs - olemas, ajakohane, dokumenteeritud?
3. Tervisekontrollid - kas kohustatud töötajad on kontrolli läbinud ja õigeaegselt?
4. Töötajate teavitamine - allkirjad olemas?
5. Töökeskkonnavolinik (10+ töötajat) - valitud?
6. Tööõnnetuste register - peetud?
7. Isikukaitsevahendid - olemas ja kasutatavad?
8. Esmaabivahendid - komplekteeritud ja kättesaadavad?
Kas Tööinspektsioon tuleb ette teatamata?
Tavaliselt jah, ette teatamata (v.a plaanilised järelevalvekampaaniad). Erand on planeeritud järelevalve, kus teavitatakse ette - see on soodsam olukord.
Tööinspektsiooni inspektoril on õigus siseneda mis tahes töökohtadele tööajal ilma eelneva teatamiseta, kontrollida dokumente ja küsitleda töötajaid.
Kas rikkumise korral on võimalik karistust vähendada?
Jah, teatud tingimustel:
• Vabatahtlik kõrvaldamine: Kui rikkumise kõrvaldate enne otsuse tegemist, arvestatakse seda kergendava asjaoluna
• Koostöö inspektoriga: Avatus ja koostöövalmidus mõjub positiivselt
• Esimene rikkumine: Esmakordselt avastatud rikkumisi käsitletakse leebemalt
• Väiksem ettevõte: Ettevõtte majandusolukorda arvestatakse trahvi määramisel
Trahviotsuse võib vaidlustada kohtus, kuid see on kulukas ja aeganõudev protsess.
Mis vahe on ettekirjutuse ja trahvi vahel?
Ettekirjutus on Tööinspektsiooni korraldus rikkumise kõrvaldamiseks. Antakse koos tähtajaga. Ettekirjutuse täitmine on kohustuslik - täitmata jätmine toob trahvi.
Trahv on rahaline karistus, mida rakendatakse siis, kui ettekirjutust ei täideta, rikkumine on korduv, või rikkumine on eriti tõsine (oht töötajate elule).
Kas ma pean maksma töötervishoiu eest ka katseajal olevatele töötajatele?
Jah, ilma eranditeta. Katseajal olev töötaja on töölepingu alusel töötav isik ja tööandja kohustused kehtivad alates esimesest tööpäevast (TTOS § 13). Töötervishoiu leping peab katma kõiki töötajaid, sealhulgas katseajal olevaid.
Kui töötaja puutub kokku ohuteguritega (müra, kemikaalid, kuvaritöö 5+ h/päevas), tuleb tervisekontroll korraldada nelja kuu jooksul tööle asumisest (TTOS § 13¹ lg 2) — mitte pärast katseaja lõppu. Erand: öötöötajad, alaealised ja kõrgendatud ohuga töökeskkonnas töötajad peavad tervisekontrolli läbima enne esimest tööpäeva.
Kas töötervishoiu leping peab katma kõik töötajad, ka osaajaga?
Jah. Töötervishoiu leping peab katma kõiki töölepingu alusel töötavaid isikuid, sõltumata tööajast. Osaajaga, tähtajalise lepinguga ja renditöötajad — kõik kuuluvad lepingu alla (TTOS § 13).
Tervisekontrolli vajadus sõltub ohuteguritest, mitte töömahust. Kui osaajaga töötaja puutub kokku samade ohuteguritega kui täisajaga kolleeg, kehtib sama tervisekontrolli nõue.
Mida teha, kui töötervishoiuarst tuvastab töötajal tööga seotud terviseprobleemi?
Töötervishoiuarsti otsuskaart sisaldab konkreetseid soovitusi tööandajale. Need võivad hõlmata töötingimuste kohandamist, tööaja piiramist, isikukaitsevahendite lisamist või töötaja üleviimist teisele tööle (TTOS § 13¹).
Tööandja on kohustatud arsti soovitusi järgima. Soovituste ignoreerimine on seaduse rikkumine ja võib kaasa tuua trahvi kuni €32 000. Kui töötaja tervislik seisund halveneb, vastutab tööandja.
Kas tööandja vastutab kodukontoris juhtunud tööõnnetuse eest?
Jah, teatud tingimustel. Kui tööõnnetus juhtub tööülesande täitmisel kodukontoris ja on põhjuslikus seoses tööga, kvalifitseerub see tööõnnetuseks (TTOS § 22). Tööandja vastutab ka kaugtöö puhul ohutu töökeskkonna tagamise eest.
Praktikas on oluline, et kaugtöö kokkulepe oleks kirjalik ja sisaldaks töökeskkonna nõudeid. Riskianalüüs peab katma ka kaugtöö tingimusi — ergonoomika, valgustus, elektriohutus.
Kuidas korraldada töötervishoidu mitmese asukohaga ettevõttes?
Mitme asukohaga ettevõttes peab iga asukoht olema kaetud riskianalüüsi ja töötervishoiu teenusega. Riskianalüüs tehakse asukoha-põhiselt, sest ohutegurid võivad erineda (TTOS § 13⁴).
Leping töötervishoiu teenuse osutajaga võib olla üks, kuid peab selgelt katma kõiki asukohti. Suurettevõtetes on mõistlik määrata igas asukohas töökeskkonnaspetsialist, kes koordineerib kohapeal tervisekontrolle ja ohutusalast tegevust.
Kas kaugtöötajal on vaja tervisekontrolli?
Jah, TTOS kohustused kehtivad sõltumata töö tegemise kohast. Tööandja peab hindama ka kaugtöö riske — näiteks ergonoomika, vaimne tervis ja töö- ja puhkeaja korraldus. Kaugtöötaja tervisekontroll toimub samadel alustel nagu kontoris töötaja oma.
Mis juhtub kui töötaja keeldub tervisekontrollist?
Tööandja peab keeldumise dokumenteerima. Töötajat ei saa sundida, kuid tööandja peab selgitama tagajärgi. Kuna töötajal on seadusjärgne kohustus tervisekontrollis osaleda (TTOS § 14 lg 1 p 4), on keeldumise korral tööandjal alus piirata töötaja ülesandeid ohtlikul töökohal ning rakendada distsiplinaarmeetmeid.
Kui tihti peab riskianalüüsi uuendama?
Riskianalüüsi tuleb uuendada vähemalt iga kolme aasta järel või varem, kui töötingimused muutuvad — näiteks uued seadmed, kemikaalid või tööprotsessid (TTOS § 13⁴). Oluline on ka uuendamine pärast tööõnnetust.
Kas FIE peab töötervishoidu korraldama?
FIE peab töötervishoidu korraldama ainult juhul, kui tal on töötajaid. Üksinda tegutseval FIE-l ilma töötajateta TTOS-ist tulenevaid kohustusi ei ole.
Kuidas valida töötervishoiuteenuse pakkujat?
Kontrollige TAI registrist, kas pakkujal on kehtiv tegevusluba. Võrrelge teenuste ulatust, digitaalse aruandluse võimalusi ja töökoha külastuste sagedust. Küsige ka seniste klientide tagasisidet.
Kui palju maksab töötervishoiu teenus?
Töötervishoiu teenuse hind sõltub ettevõtte suurusest, tegevusvaldkonnast ja riskitasemest. Eesti turul on tüüpilised hinnavahemikud:
- Üksik tervisekontroll: 65-120 € töötaja kohta (sõltub tervisekontrolli mahust)
- Aastapakettide kuumaksed: 15-100 € töötaja kohta kuus (sõltub teenuste mahust)
Madala riskiga kontoritööl piisab lihtsamast ja soodsamast kontrollist. Kõrge riskiga töökohtadel (ehitus, tootmine, keemia) on vajalikud põhjalikumad uuringud.
Kas tervisekontrolli kulud on ettevõttele maksuvabad?
Jah. Tööandja korraldatud ja tasutud töötervishoiu teenused (sh tervisekontroll) on tulumaksuvabad (TuMS § 48 lg 4 p 7). Tervisekontrolli kulud on ettevõtte jaoks täies mahus mahaarvatav kulu. See kehtib nii üksikute tervisekontrollide kui ka aastapakettide kohta.
Mida peaks teenusepakkuja hinnakiri sisaldama?
Hea teenusepakkuja hinnakiri on läbipaistev ja kirjeldab selgelt, mida iga hinnataseme eest saate. Küsige alati:
- Kas hind sisaldab tervisekontrolli aruannet ja tööandjale tagasisidet?
- Kas riskianalüüsi abi on kaetud või tuleb eraldi?
- Mis on lisateenuste hinnad (eriarstid, mõõtmised, vaktsineerimised)?
- Kas on minimaalne lepingutähtaeg või töötajate arv?
- Kas töökoha külastus sisaldub hinnas?
Kui palju maksab töötervishoiu teenuse puudumine?
Tööinspektsioon saab töötervishoiu rikkumiste eest määrata trahvi kuni 32 000 €. Kuid otsesed trahvid on ainult osa pildist. Puuduv töötervishoiu korraldus toob kaasa:
- Pikemad haiguspuhkused (keskmine haiguspäev maksab tööandjale 150-200 €)
- Suurem tööjõu voolavus (uue töötaja värbamine ja väljaõpe maksab 30-50% aastapalgast)
- Tööõnnetuse korral täielik vastutus (ravikulud, hüvitised, kohtuvaidlused)
EU-OSHA andmetel teenib iga töötervishoidu investeeritud 1 € tagasi 2,20 €.
Konkreetse juhtumi korral pöörduge Tööinspektsiooni või juriidilise nõustaja poole.
Seadused võivad muutuda - kontrollige alati ajakohast redaktsiooni aadressilt riigiteataja.ee (TTOS).