TT24 TT24Töötervishoiu Teejuht

Töötervishoiu muudatused 2026 – mis on jõustunud

Värsked muudatused Eesti töötervishoiu seadustes, määrustes ja juhistes. Allikad: Riigi Teataja, Tööinspektsioon, Terviseamet ja Sotsiaalministeerium. Kirjeldame muudatuse olemust, selle mõju ulatust ning sellest tulenevaid soovitusi tööandjale.

Mõju ulatus näitab, kui palju muudatus tööandjalt tegevust nõuab.

Palgaläbipaistvuse nõuded jõustusid - tööandja peab värbamisprotsessi kohe muutma

Tööandja ei tohi enam küsida töölesoovija varasema või praeguse töötasu kohta ning peab enne töövestlust esitama pakutava töötasu või selle vahemiku kirjalikult. TTOS-is muutus selle seadusega ainult töökeskkonna andmekogu eesmärk ja andmeliigid - riskianalüüsi, tervisekontrolli ega töökeskkonnavoliniku nõudeid see muudatus ei leevendanud.

Mida tööandjal kohe teha

  1. Lisage töökuulutusse või saatke kandidaadile enne töövestlust kirjalikult pakutav töötasu või selle vahemik.
  2. Eemaldage avaldusest, intervjuukavast ja taustakontrollist küsimus kandidaadi varasema või praeguse töötasu kohta.
  3. Ärge takistage töötajal oma töötasu suurust avaldamast ning kontrollige, et sama või võrdväärse töö eest makstakse naistele ja meestele võrdset tasu.
  4. Uuendage värbajate, juhtide ja personalitöötajate juhiseid ning säilitage kandidaadile antud palgainfo kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Oluline täpsustus TTOS-i kohta

Riigi Teataja näitab TTOS-i uut tervikteksti jõustumiskuupäevaga 13.07.2026, sest töökeskkonna andmekogule lisati palgaläbipaistvuse eesmärk ja andmeliik. See ei tähenda, et valitsuse eraldi avalikustatud tööohutuse lihtsustamispakett oleks jõustunud. Kehtiva TTOS-i järgi on riskianalüüs, nelja kuu tervisekontrolli tähtaeg ja senine töökeskkonnavoliniku kord endiselt jõus.

Allikad: Riigi Teataja - töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus · Riigi Teataja - TTOS terviktekst alates 13.07.2026

Tööinspektsioon alustab juulis 2026 isikukaitsevahendite sihtkontrolli

Tööinspektsioon alustab 2026. aasta juulis üle-eestilist isikukaitsevahendite sihtkontrolli ehitusplatsidel ja muudes ohtlikes töökohtades. Inspektorid tulevad üldjuhul ette teatamata.

Mida kontrollitakse

  • Kas nõutavad isikukaitsevahendid (kiivrid, kukkumiskaitse, kuulmis- ja hingamiskaitse, kaitsejalatsid, -prillid, -kindad ja -riietus) on olemas ning tööülesandeks sobivad.
  • Kas need on töökorras ja kasutusaja piires.
  • Kas neid päriselt kasutatakse ning kas töötajaid on juhendatud.

Mida tööandjal enne kontrolli teha

  1. Vaadake riskianalüüs üle ja veenduge, et see kajastab tegelikke ohutegureid.
  2. Väljastage töötajatele sobivad isikukaitsevahendid ja kontrollige nende seisukord.
  3. Tagage juhendamine ja jälgige, et kaitsevahendeid ka päriselt kasutatakse.

Allikas: Tööinspektsioon: Kiiver kapis ei päästa elu - isikukaitsevahendite sihtkontroll

Tööinspektsioon alustas sihtkontrolli „Kõrgustes töötamine“

Tööinspektsioon alustas 2026. aasta mais ennetava sihtkontrolli, mis keskendub kõrgustes töötamisele ja kukkumisohule. Eesmärk on tõsta tööandjate ja töötajate teadlikkust, mitte ainult tuvastada rikkumisi.

Kukkumisega seotud tööõnnetused lõppevad sageli raske vigastuse või surmaga, eriti ehituses. Sagedased põhjused on puuduv kukkumiskaitse, kaitsevahendite vale kasutus, puudulik juhendamine ning puuduv või eiratud ohutusplaan.

Mida tööandjal teha

  • Koostage või ajakohastage riskianalüüs ja ohutusplaan kõrgustes tehtavatele töödele.
  • Paigaldage kaitsepiirded ja kontrollige kukkumiskaitsevahendite seisukord.
  • Väljastage sobivad isikukaitsevahendid ja tagage töötajate juhendamine.

Allikas: Tööinspektsioon: sihtkontroll „Kõrgustes töötamine“

Tulekul: töötervishoiu nõuete ulatuslik leevendamine (deregulatsiooni eelnõu)

Riigikogus on menetluses eelnõu, mis leevendaks ulatuslikult töötervishoiu ja tööohutuse kohustusi. Vabariigi Valitsus kiitis selle heaks 16. aprillil 2026 ja eelnõu kavandatud jõustumisaeg oli 1. juuli 2026. Seisuga 7. august 2026 ei ole meil kinnitust, et Riigikogu on eelnõu vastu võtnud. Kuni vastuvõtmiseni kehtivad senised nõuded muutmata kujul - kontrollige kehtivat teksti Riigi Teatajast.

Mida eelnõu kavandab

  • Esmane tervisekontroll 4 → 6 kuud. Tähtaeg pikeneks neljalt kuult kuuele, et arvestada katseaega. Kõrgendatud riskiga töödel (ohtlikud kemikaalid, kõrgustes töötamine, öötöö) jääks tööandjale õigus korraldada kontroll varem.
  • Ühe inimese ettevõte jääks seadusest välja. Kui sama isik on ainuosanik, ainus juhatuse liige ja ainus töötaja, ei kohalduks TTOS täies mahus. Erandina jääksid kehtima töövahendite ja isikukaitsevahendite korrasoleku nõue, mitme tööandja ühise töökoha kooskõlastamine ning haigus- ja vigastushüvitise maksmine.
  • Alla 10 töötajaga ettevõte: väiksem paberitöö, sama kohustus. Riskianalüüsi ei peaks enam esitama Tööinspektsiooni andmekogusse ega korraldama töötervishoiu olukorra analüüsi. Tähelepanu: kirjalik riskianalüüs tuleks endiselt koostada ja tervisekontroll endiselt korraldada - kaoks ainult aruandlus, mitte sisuline kohustus.
  • Sisekontrolli kohustus kaoks. Eraldi süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli ja selle iga-aastase läbivaatamise nõue tunnistataks kehtetuks, kuna see dubleerib riskianalüüsi.
  • Ohutusjuhendeid vähem. Kaoks kohustus koostada ohutusjuhend tehtava töö kohta - alles jääks töövahendi ohutusjuhend. Sedagi ei peaks koostama, kui tootja kasutusjuhend sisaldab piisavat teavet ohutuks kasutamiseks.
  • Töökeskkonnavolinik ja -nõukogu muutuksid vajaduspõhiseks. Volinik valitaks ja nõukogu moodustataks siis, kui vähemalt 10% töötajatest seda soovib (nõukogu ka tööandja algatusel). Praegu on volinik kohustuslik alates 10 töötajast ja nõukogu alates 150 töötajast.
  • Esmaabi korraldus muutuks paindlikumaks. Esmaabiandjat ei peaks määrama, kui töötajad töötavad üksinda, kui ühisel töökohal tegutsevad tööandjad lepivad kokku ühises korralduses või kui tööandja on ise tervishoiuteenuse osutaja.
  • Uus: tööandja õigus kontrollida joovet. Eelnõu annaks tööandjale selge õigusliku aluse kontrollida töötaja alkoholi-, narkootilise või toksilise joobe kahtlust ja neid andmeid töödelda - põhjendatud kahtluse korral, ning suurema ohu allika valitsemisel ka ilma kahtluseta. Kehtivas seaduses selline alus puudub.
  • Uus: rahatrahv töötajale isikukaitsevahendite eiramise eest. Tööinspektsioon saaks õiguse trahvida töötajat kuni 50 trahviühiku (400 euro) ulatuses, kui ta jättis väljastatud isikukaitsevahendid kasutamata või kasutas neid valesti ja sellega kaasnes oht tervisele või elule.
  • Andmepõhisem järelevalve. Tööinspektsioon saaks kasutada töötamise registri ja töövõtuahela andmeid, et tuvastada varjatud tööd - eelkõige ehitussektoris.

Mida tööandjal praegu teha

Praegu ei muutu midagi. Ärge tühistage ega lükake edasi olemasolevaid kohustusi eelnõu põhjal - kui eelnõu ei ole veel vastu võetud, kehtivad senised nõuded täies mahus ja Tööinspektsioon kontrollib nende järgi. Kõige levinum viga on lugeda uudist leevendustest ja järeldada, et tervisekontroll või riskianalüüs võib ootama jääda.

Pange tähele ka seda, mida eelnõu ei muudaks: riskianalüüsi koostamise kohustus, tervisekontrolli korraldamise kohustus ja töötervishoiuteenuse osutajaga lepingu olemasolu jääksid alles. Väiksematel tööandjatel väheneks aruandlus, mitte vastutus.

Me uuendame seda sissekannet, kui ja millal seadus vastu võetakse ning Riigi Teatajas avaldatakse.

Allikad: Vabariigi Valitsuse istung 16.04.2026 · Vabariigi Valitsus - tööohutuse reeglite lihtsustamise eelnõu · Kaubanduskoda - eelnõu muudatused · Riigikogu eelnõude leht · Riigi Teataja - TTOS kehtiv tekst

Muudatus töötervishoiuteenuse osutajate registreerimisel - mida tööandja peab kontrollima

Muudatus tuleneb Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) rakendamisest ning puudutab töötervishoiu ja tööohutuse seadust (TTOS) ja tervishoiuteenuste korraldamise seadust (TTKS). Põhiline praktiline mõju puudutab töötervishoiuteenuse osutajate registreerimist ja sellega seoses ka tööandja kontrollkohustust.

Mis täpselt muutus

  • Töötervishoiuhügieeni, ergonoomika ja tööpsühholoogia teenuste osutajad ei pea enam esitama registreerimistaotlust Terviseametile. Selle asemel esitavad nad majandustegevusteate portaali eesti.ee kaudu. Teade on tasuta, selle saab esitada elektrooniliselt ja see jõustub esitamise hetkest.
  • Erandiks on töötervishoiuarstid ja -õed, kes peavad endiselt taotlema Terviseametilt tegevusluba.

Mida tööandjal tasub teha

  1. Soovitame kontrollida, kas Teie senisel teenuseosutajal on nõuetekohane alus tegutsemiseks - majandustegevusteade või tegevusluba (sõltuvalt teenuseliigist). Kontrollida saab Terviseameti avalikust registrist või küsida otse osutajalt.
  2. Säilitage tõend kontrollist koos töötervishoiu lepinguga - Tööinspektsioon võib seda küsida.

Miks see on oluline

Kui Teie teenuseosutajal puudub vajalik majandustegevusteade või kehtiv tegevusluba, ei pruugi Teie töötervishoiukohustus olla nõuetekohaselt täidetud. Vastutus töötervishoiu korralduse eest jääb tööandjale, mitte teenuseosutajale. Seetõttu tasub osutaja õiguslikku staatust lepingu sõlmimisel ja Tööinspektsiooni kontrolli eel üle kontrollida.

Allikad: Terviseameti teade muudatuste kohta · Riigi Teataja - MSÜS täistekst

Haiguslehe alusel töötamise lävi langes 60 päevalt 30 päevale

Töötaja ja tööandja võivad nüüd kokku leppida ajutiselt terviseseisundile sobivas töös juba siis, kui töövabastuse algusest on möödunud rohkem kui 30 kalendripäeva (varem 60) - TTOS § 12-4 lg 1. Kokkulepe peab olema kirjalik ja töö peab vastama töötaja terviseseisundile.

Allikas: Riigi Teataja - TTOS § 12-4

Tööandja võib hüvitada haigushüvitise ja keskmise töötasu vahe

Tööandja võib töötajale hüvitada keskmise töötasu ja ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri vahe - TTOS § 12-3 lg 4-1. See on tööandja õigus, mitte kohustus.

Allikas: Riigi Teataja - TTOS § 12-3

Haiguslehe alusel töötamine ja reproduktiivtoksiliste ainete säilitustähtajad

Seadusesse lisati võimalus töötada haiguslehe alusel: töötaja ja tööandja võivad kirjalikult kokku leppida ajutiselt terviseseisundile vastavas töös - TTOS § 12-3 kuni § 12-5.

Samuti lisati kantserogeenide ja mutageenide kõrvale reproduktiivtoksilised ained ning täpsustati andmete säilitustähtajad: kantserogeeni või mutageeniga kokkupuute andmeid säilitatakse 40 aastat, reproduktiivtoksilise aine puhul 5 aastat - TTOS § 13-1 lg 17.

Allikas: Riigi Teataja - TTOS § 12-3 ja § 13-1

Tellige muudatuste teavitus e-postile